Mati-Johannes Palm

13.01.1942 - sündis Tallinnas

1962-1968 - õppis Tallinna Konservatooriumis

1972-1973 - õppis Moskva Konservatooriumis professor Hugo Dietz’i klassis

1974-1976 - õppis La scuola di canto alla Scala's Renata Carosio klassis

1976-1980 - lauluklassi õppejõud Tallinna Konservatooriumis

Alates 1990 - Eesti Muusikaakadeemia lauluosakonna õppejõud, alates 1995 Eesti Muusika- ja teatriakadeemia lauluprofessor

1995-2000 - Eesti Muusikaakadeemia lauluosakonna juhataja

Alates 1969 - ooperisolist Rahvusooperis "Estonia"

Tuesday, July 24, 2012

Ruhnu uus kirik - 100

21. juulil esines uues Ruhnu kirikus Mati Palm, orelil Piret Aidulo. Kavas: Bach, Mozart, Schubert jt.
Ruhnu kiriku juubelisuvest loe siit: http://ruhnu.ee/ruhnu-uus-kirik-100/

Wednesday, July 11, 2012

Ajakirjas "Muusika"


Virve Normeti lugu "Mati Palm 70" ilmus ajakirjas "Muusika" 7. juunil 2012.  
Tõeliselt suured tähistavad mitte juubelisünnipäeva, vaid juubeliaastat. Ka Mati Palmil on tänavune aasta majesteetlikult juubeliaasta, sest ei õnnitle teda ainult kolleegid, sõbrad ning austajad kodumaalt, vaid ka mitmest teisest riigist. Kaks paksu päevaraamatutäit fakte kõnelevad uskumatust hulgast esinemistest poole sajandi jooksul, millistes koosseisudes ja mis lavadel, kes dirigendipuldis ja kes partneriteks. Unikaalne materjal teatriloo ja muusikateatri uurijatele, rääkimata baasmaterjalist sellele, kes maestro Mati Palmist raamatu kirjutada võtab.
“Oma kunstnikutee alguseks pean kontserti Tartu ülikooli aulas koos Maarja Haameriga 1964. aastal. Minu teatristardiks oli leitnant Champlatreux’ osa Hervé operetis “Mamzelle Nitouche” 1966. aastal, olin siis veel IV kursuse üliõpilane. Seda osa mängisin mitukümmend korda Estonia teatris koos tolleaegsete operetistaaridega, ka Endel Pärnaga. See on tegelikult pannud aluse ka minu teatrieetikale. Teater on püha. See austus väljendus nii suhtlemises kui ka kümnetes igapäeva pisiasjades. Konservatooriumi lõputöö oli Sparafucile Verdi “Rigolettos”, nimiosas Georg Ots ja Tiit Kuusik. Need olid algusmomendid, mis sügavalt mõjusid ja ei kao kuhugi.  Edasi tulid rollid, igal aastal paar-kolm, nii on neid kokku saanud üle seitsmekümne.”
Mati Palm oma hästivalitsetud sügava bassbaritoniga on aastakümneid olnud Estonia teatri tugisammas. Ka kümnetes vokaalsümfooniliste suurvormide solistide ansamblites on ta olnud asendamatu.
“1960ndatest kuni 1990ndate aastateni ei olnud nii väga kombeks laenata soliste mujalt. Ja nad ei õigustagi alati ootusi. Neeme Järvi ja Roman Matsov said meie oma vokalistidest alati head ja töökindlad ansamblid kokku. Kuid samas olen ise olnud palju kordi  külalissolistiks välismaal.  Oratooriumides-kantaatides laulmist tuleb mul ka kokku üle poolesaja.”
Toon jutu tänasesse päeva. Väikeseks õigustuseks ütlen, et sellise faktirikkuse ees, nagu on Mati Palmi tööde-saavutuste loetelu, tunnen end abituna. Ainuüksi leksikonis  hõlmab see neli veergu imetihedat kirja! Rõhutaksin tema tööstiili juures veel üht aspekti – harjumust asjadest sportlikult mõelda. Nagu ta ütleb – esimese poole elust tegi ta tulemuslikult pärissporti, sportlaste ja ühingutega on ta seotud tänini. Küllap enesedistsipliin ja püüd “kiiremini-kõrgemale-kaugemale” on talle andnud oskuse ja jõu oma energiat jagada nii Muusikaakadeemia üliõpilaste kui ka teatritöö vahel. Ja üks eriline töölõik tema biograafias on töötamine rahvusvaheliste vokalistide konkursside žüriides. See on väga kõrgelt koteeritud kunstnike ja pedagoogide privileeg. Kokku on neid žüriisid nüüd juba 35.  Mõned näited: “Voci verdiani” Bussetos 1986, “Min On” Tokios 1987, Tšaikovski konkurss Moskvas 1990, 1998, 2000 ja 2002, Rimski-Korsakovi konkurss Peterburis 1998, 2000, 2002, Jelena Obraztsova konkurss Peterburis. Ta on olnud žürii liige kuuel Glinka-nimelisel konkursil ja paljudel lauluvõistlustel Eestis. Juubeliaastal oli ta žürii kaasesimees märtsis III rahvusvahelisel Štokolovi-nimelisel vokalistide konkursil Peterburis.
“Konkurssidel saad tuttavaks järjest uute põlvkondadega. Olen ju näinud läbi aastate areenile tulemas praeguseid suurusi, nagu Olga Borodina, Maria Guleghina ja Dmitri Hvorostovski jt. Samuti näed aastakümnete jooksul, kuidas muutuvad suundumused ja kuidas vene lauljad on nüüd kooli mõttes pilgu pööranud Saksa ja Austria poole, Itaalias käimine oli ju ammu moes. Keelekeskkonna tundmine ja tunnetamine on vene kõrgkultuuris väga olulisele kohale tõstetud. Maria teatris näiteks on saksakeelse ooperi jaoks ammu enne proovide algust palgatud coach, treener, kes teeb lauljatega kõva keeletrenni. Tegelikult on iseenesestmõistetav, et laulja kõneleb emakeelele lisaks vähemalt kolme-nelja keelt.
Juubeliaasta tõttu on mul kontsertide hulk suurem kui tava-aastal: Eestis, Venemaal ja Ukrainas. Ma olingi seadnud endale eesmärgi, et nelikümmend aastat põhikohaga teatritööd on täiesti piisav. Nüüd on raskuspunktid mujal. Veebruaris andsin Peep Lassmanniga soolokontserdi Peterburi Jaani kirikus, märtsis Moskvas, veel oli kaks esinemist Peterburis, üks neist Filharmoonia väikeses saalis konkursi avakontserdil. Samuti oli mul Harkovis rahvusvahelise Rahmaninovi ürituse raames kontsert, kus ma laulsin vene romansiklassika kõrval ka Artur ja Villem Kapi ning Mart Saare laule. Tuleb veel teisigi esinemisi.
Suutmise ja tahtega on nii, et kõigepealt see on geenidega kaasa antud ja teiseks õppeprotsessiga välja arendatud. Võrdlused teiste artistidega mobiliseerivad keskenduma: kui tema suudab, siis miks mina ei võiks suuta!”
Virve Normet

Tuesday, July 3, 2012

Helisevad Saaremaa orelid

Helisevad orelid sarja kontsert Kaarma kirikus 07. juulil 2012 kell 20.00. Kontsert on tasuta.
Kaasa teevad:
Nadia Kurem soprano
Mati Palm bass
Aare Tammesalu tšello
Tiit Kiik orel

Kava leiate siit.