Mati-Johannes Palm

13.01.1942 - sündis Tallinnas

1962-1968 - õppis Tallinna Konservatooriumis

1972-1973 - õppis Moskva Konservatooriumis professor Hugo Dietz’i klassis

1974-1976 - õppis La scuola di canto alla Scala's Renata Carosio klassis

1976-1980 - lauluklassi õppejõud Tallinna Konservatooriumis

Alates 1990 - Eesti Muusikaakadeemia lauluosakonna õppejõud, alates 1995 Eesti Muusika- ja teatriakadeemia lauluprofessor

1995-2000 - Eesti Muusikaakadeemia lauluosakonna juhataja

Alates 1969 - ooperisolist Rahvusooperis "Estonia"

Thursday, January 31, 2013

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid selgunud!

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate pidulik üleandmine toimus 25. jaanuaril 2013, Vene Teatris.

Helikunsti sihtkapitali Elutööpreemia pälvis Mati Palm - erakordselt pikaajalise ja sisuka loometee ning mitmekülgse muusikutegevuse eest.
Pildi autor: Liis Treimann.

Vt. ka vene keelsest meediast:
http://rus.err.ee/culture/d7d9153e-633d-402f-89e1-b1104470b1cf

Wednesday, January 9, 2013

Festival „Vivat, muusika!" toob Tapa kultuurikoja lavale muusikalise klassika

Sellise nimetusega festival, mille korraldajaks on Tapal tegutsev muusikaklubi Orpheus, jätkab klassikalise kunsti tutvustamse traditsioone.

Klubi aktiivsed pooldajad mäletavad kümneaasta tagust klubi sündi, meeles on säravad kontserdid, kui Tapa lavale astusid sellised tuntud kultuuritegelased nagu Anne Veski, Silvi Vrait, Jüri Aarma, Diana Klass ja Jüri Homenja. Kindlasti mäletab publik koorilaulu ja lastemuusika festivale. Südant sojendasid „Seitsme vapra tenori" kontserdid, mida pühendasime kuulsale Luciano Pavarotti mälestusele.

Kahjuks, nn suureformi kontserdid on pealinnade ja muusikakeskuste kuulajatele palju kättesaadavamad, kui väikeste provintsilinnade ja alevite publikule. Sellise tähtsa missiooni võtavad enda kanda ühiskondlikud seltsid. Tapal on selleks klubi Orpheus, nüüd ka loominguline ühendus Koit.   Festival „Vivat, muusika!" toob kultuurikoja lavale muusikalise klassika 10. ja 11. novembril. 10. novembril toovad muusikalise külakosti Valentina Gontsarova ja Lia Denissova (klaver ja viiul). 11. novembril on Tapa publikul suurepärane võimalus kuulata Tallinna Muusikaakadeemia professorit Mati Palmi (bass-bariton) ja tema parimaid õpilasi - Roman Tservinko (bass-bariton) , Paavel Balakin (bass) ja Vjatseslav Reznitsenko (tenor).   Vjatseslav Reznitsenko on Tapa rahvale hästi tuttav, tema muusikaline kasv toimus meie silmade all. Vjatseslav oli klubi Orpheus mitme ürituse korraldaja ja külaline. Täna esineb noor tenor Eestis, Venemaal ja Ukrainas.   Roman Tservinko ja Paavel Balakin on Donetski ooperi teatri solistid, praegu töötavad mõlemad lauljad Rahvusooperi Estonia lavastustes - „Traviata", „Faust", „Manon-Lescaut" ja „Boheem". Mati Palmi osalus Tapa muusikafestivalil on suureks rõõmuks meile kõikidele. Maestro tähistas selle aasta jaanuaris oma 70. juubelisünnipäeva.   Rahvusooper Estonia tähistas Mati Palmi juubelit Verdi ooperi „Traviata" etendusega. Mati Palm on astunud lavale rohkem kui 70 erinevas ooperirollis, tema repertuaaris on 56 kantaati ja oratooriumi. Maestro on andnud üle 400 kontserdi meil ja raja taga. „Ooper on minu südametunnistus, oratoorium on minu armastus, kammerlaul jääb aga hobiks", ütleb Mati Palm.   Vaatamata pingelisele töögraafikule oli Mati Palm lahkelt nõus osalema Tapa klassikalise muusika festivalil.   Olete palutud muusika peole! Kontsert toimub kultuurikojas, algus kell 14.

Ljubov Laur, festivali korraldaja, EestiElu.ee

Mantel on päritud

EILi sari „Helisev muusika …”: Mati Palm ja Helin Kapten 15. XI Mustpeade maja valges saalis.

Aegu tagasi imetlesime Tiit Kuusiku karjääri kestvust, kui ta veel laulja kohta eakana oli säilitanud haruldase vormi ning esitas tervikuna Schuberti tsükli „Talvine teekond”. Tänavu 70. eluaastat tähistanud bassbariton Mati Palm andis äsja Tallinnas täismõõdulise kammerkontserdi koos oma partneri Lied’i-pianisti Helin Kapteniga. Palmi nimi on meie kontserdiafiššidelt lugeda 1964. aastast, mil ta veel üliõpilasena alustas kammerlaulja karjääri. Tema pikast lauljateest on palju kirjutatud, lauljat ka palju intervjueeritud ja ta on alati toonitanud oma edu allikana terveid eluviise ja spordimehe hinge. Seepärast tahan siinkohal lisada vaid ühe tema tegevusest väga olulise tahu, mida eriti ei ole alla kriipsutatud: ta on olnud 35 rahvusvahelise lauljate konkursi žüriiliige, nende seas sellised nagu Tšaikovski konkurss Moskvas, „Min On” Tōkyōs ja „Voci Verdiane” Itaalias – see on rahvusvaheline tunnustushinnang professor Palmile.

Kontserdilaval ei ole aga ükski laulja üksi, tema pianistist partner on täiesti eriline tegur koosloomingu õnnestumises, kindlasti olulisem kui dirigent laulja partnerina orkestri ees. Helin Kapten on oma meisterlikkuse tipus nii Lied’i-pianisti, korrepetiitori kui professorina. Just tema on olnud korrepetiitoriks rahvusvahelistel konkurssidel edukalt esinenud Ain Angerile, Aile Asszonyile, Rauno Elbile, Merle Silmatole jt eesti lauljale. Kapten on teinud koostööd selliste meisterlauljatega nagu Hans Georg Ahrens, Jenny Anvelt-Skarafoni, Shen-Xiang, Virgilijus Noreika – nimekiri on vägev ja sugugi mitte lõplik. Sellise partnerluse (võib ehk nimetada ka meisterpaariks) kinkis meile kontsert Mustpeade majas.

Mati Palm on alati pakkunud huvitavaid kavu, nii ka seekord. Kontserti alustati asjatult unustatud helilooja Georgi Sviridovi (1915–1998) romanssidega, nende hulgas helilooja läbimurdeteosed tsüklist Puškini sõnadele: „Talvine tee” ja „Sõites Isurimaale”, mis on pärit 1935. aastast. Sviridovi kaheksast romansist olidki need nimetatud meeldejäävamalt esitatud, no ja kindlasti ka vallatu „Kui punapõskne õun”. Teine seitsmene lauluplokk oli muidugi Schuberti sulest, neist ulatuslikum ballaad Goethe „Prometheuse” tekstile, ja ega ilma „Talvise teekonnata” ei mängi välja, niisiis ka „Tormine hommik”, „Viimne lootus” ja „Julgus” sellest tsüklist.

Kui Palm ei häbenenud ka kammermuusikas aeg-ajalt näidata, millised on ta tämbririkka hääle dünaamilised reservid, siis Kapten toetas lauljat targalt ning saali akustikat arvestavalt. Sviridov ja Schubert olid selle õhtu kammerlaulude autorid, aga ees olid veel Verdi aariad: Zaccaria palve „Nabuccost” ja Procida aaria „Sitsiilia verepulmast”. Hetkega muutus Mustpeade maja valge saal suureks ooperimajaks ning see oli vägev ja võimas – kõik registrid kannavad ja vorm on endiselt täielik. Pianistki oli korraga orkestri rollis ja Verdi partituurid kõlasid ka selles saalis absoluutselt kadudeta. Mati Palm on oma pikaajalist karjääri edukalt jätkamas ning me ei eksiks, kui näeksime just teda suurmeistrina Tiit Kuusiku mantlis.

Toomas Velmet 23.11.2012 Sirp