EPL: Mati Palm laulis Šaljapini pidustustel

EPL 30.04.2013

Venemaal tähistati legendaarse bassilaulja Fjodor Šaljapini 140. sünniaastapäeva. 
Eestit esindas seal kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia laureaat Mati Palm, kes on pidustustel osalenud juba alates Šaljapini 100. sünniaastapäevast 1973. aastal.
http://www.epl.ee/news/kultuur/mati-palm-laulis-saljapini-pidustustel.d?id=66051254

Foto: Priit Simson

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid selgunud!

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate pidulik üleandmine toimus 25. jaanuaril 2013, Vene Teatris.

Helikunsti sihtkapitali Elutööpreemia pälvis Mati Palm - erakordselt pikaajalise ja sisuka loometee ning mitmekülgse muusikutegevuse eest.

Pildi autor: Liis Treimann.

Vt. ka vene keelsest meediast:
http://rus.err.ee/culture/d7d9153e-633d-402f-89e1-b1104470b1cf

Festival „Vivat, muusika!" toob Tapa kultuurikoja lavale muusikalise klassika

Sellise nimetusega festival, mille korraldajaks on Tapal tegutsev muusikaklubi Orpheus, jätkab klassikalise kunsti tutvustamse traditsioone.

Klubi aktiivsed pooldajad mäletavad kümneaasta tagust klubi sündi, meeles on säravad kontserdid, kui Tapa lavale astusid sellised tuntud kultuuritegelased nagu Anne Veski, Silvi Vrait, Jüri Aarma, Diana Klass ja Jüri Homenja. Kindlasti mäletab publik koorilaulu ja lastemuusika festivale. Südant sojendasid „Seitsme vapra tenori" kontserdid, mida pühendasime kuulsale Luciano Pavarotti mälestusele.

Kahjuks, nn suureformi kontserdid on pealinnade ja muusikakeskuste kuulajatele palju kättesaadavamad, kui väikeste provintsilinnade ja alevite publikule. Sellise tähtsa missiooni võtavad enda kanda ühiskondlikud seltsid. Tapal on selleks klubi Orpheus, nüüd ka loominguline ühendus Koit.   Festival „Vivat, muusika!" toob kultuurikoja lavale muusikalise klassika 10. ja 11. novembril. 10. novembril toovad muusikalise külakosti Valentina Gontsarova ja Lia Denissova (klaver ja viiul). 11. novembril on Tapa publikul suurepärane võimalus kuulata Tallinna Muusikaakadeemia professorit Mati Palmi (bass-bariton) ja tema parimaid õpilasi - Roman Tservinko (bass-bariton) , Paavel Balakin (bass) ja Vjatseslav Reznitsenko (tenor).   Vjatseslav Reznitsenko on Tapa rahvale hästi tuttav, tema muusikaline kasv toimus meie silmade all. Vjatseslav oli klubi Orpheus mitme ürituse korraldaja ja külaline. Täna esineb noor tenor Eestis, Venemaal ja Ukrainas.   Roman Tservinko ja Paavel Balakin on Donetski ooperi teatri solistid, praegu töötavad mõlemad lauljad Rahvusooperi Estonia lavastustes - „Traviata", „Faust", „Manon-Lescaut" ja „Boheem". Mati Palmi osalus Tapa muusikafestivalil on suureks rõõmuks meile kõikidele. Maestro tähistas selle aasta jaanuaris oma 70. juubelisünnipäeva.   Rahvusooper Estonia tähistas Mati Palmi juubelit Verdi ooperi „Traviata" etendusega. Mati Palm on astunud lavale rohkem kui 70 erinevas ooperirollis, tema repertuaaris on 56 kantaati ja oratooriumi. Maestro on andnud üle 400 kontserdi meil ja raja taga. „Ooper on minu südametunnistus, oratoorium on minu armastus, kammerlaul jääb aga hobiks", ütleb Mati Palm.   Vaatamata pingelisele töögraafikule oli Mati Palm lahkelt nõus osalema Tapa klassikalise muusika festivalil.   Olete palutud muusika peole! Kontsert toimub kultuurikojas, algus kell 14.

Ljubov Laur, festivali korraldaja, EestiElu.ee

Mantel on päritud

EILi sari „Helisev muusika …”: Mati Palm ja Helin Kapten 15. XI Mustpeade maja valges saalis.

Aegu tagasi imetlesime Tiit Kuusiku karjääri kestvust, kui ta veel laulja kohta eakana oli säilitanud haruldase vormi ning esitas tervikuna Schuberti tsükli „Talvine teekond”. Tänavu 70. eluaastat tähistanud bassbariton Mati Palm andis äsja Tallinnas täismõõdulise kammerkontserdi koos oma partneri Lied’i-pianisti Helin Kapteniga. Palmi nimi on meie kontserdiafiššidelt lugeda 1964. aastast, mil ta veel üliõpilasena alustas kammerlaulja karjääri. Tema pikast lauljateest on palju kirjutatud, lauljat ka palju intervjueeritud ja ta on alati toonitanud oma edu allikana terveid eluviise ja spordimehe hinge. Seepärast tahan siinkohal lisada vaid ühe tema tegevusest väga olulise tahu, mida eriti ei ole alla kriipsutatud: ta on olnud 35 rahvusvahelise lauljate konkursi žüriiliige, nende seas sellised nagu Tšaikovski konkurss Moskvas, „Min On” Tōkyōs ja „Voci Verdiane” Itaalias – see on rahvusvaheline tunnustushinnang professor Palmile.

Kontserdilaval ei ole aga ükski laulja üksi, tema pianistist partner on täiesti eriline tegur koosloomingu õnnestumises, kindlasti olulisem kui dirigent laulja partnerina orkestri ees. Helin Kapten on oma meisterlikkuse tipus nii Lied’i-pianisti, korrepetiitori kui professorina. Just tema on olnud korrepetiitoriks rahvusvahelistel konkurssidel edukalt esinenud Ain Angerile, Aile Asszonyile, Rauno Elbile, Merle Silmatole jt eesti lauljale. Kapten on teinud koostööd selliste meisterlauljatega nagu Hans Georg Ahrens, Jenny Anvelt-Skarafoni, Shen-Xiang, Virgilijus Noreika – nimekiri on vägev ja sugugi mitte lõplik. Sellise partnerluse (võib ehk nimetada ka meisterpaariks) kinkis meile kontsert Mustpeade majas.

Mati Palm on alati pakkunud huvitavaid kavu, nii ka seekord. Kontserti alustati asjatult unustatud helilooja Georgi Sviridovi (1915–1998) romanssidega, nende hulgas helilooja läbimurdeteosed tsüklist Puškini sõnadele: „Talvine tee” ja „Sõites Isurimaale”, mis on pärit 1935. aastast. Sviridovi kaheksast romansist olidki need nimetatud meeldejäävamalt esitatud, no ja kindlasti ka vallatu „Kui punapõskne õun”. Teine seitsmene lauluplokk oli muidugi Schuberti sulest, neist ulatuslikum ballaad Goethe „Prometheuse” tekstile, ja ega ilma „Talvise teekonnata” ei mängi välja, niisiis ka „Tormine hommik”, „Viimne lootus” ja „Julgus” sellest tsüklist.

Kui Palm ei häbenenud ka kammermuusikas aeg-ajalt näidata, millised on ta tämbririkka hääle dünaamilised reservid, siis Kapten toetas lauljat targalt ning saali akustikat arvestavalt. Sviridov ja Schubert olid selle õhtu kammerlaulude autorid, aga ees olid veel Verdi aariad: Zaccaria palve „Nabuccost” ja Procida aaria „Sitsiilia verepulmast”. Hetkega muutus Mustpeade maja valge saal suureks ooperimajaks ning see oli vägev ja võimas – kõik registrid kannavad ja vorm on endiselt täielik. Pianistki oli korraga orkestri rollis ja Verdi partituurid kõlasid ka selles saalis absoluutselt kadudeta. Mati Palm on oma pikaajalist karjääri edukalt jätkamas ning me ei eksiks, kui näeksime just teda suurmeistrina Tiit Kuusiku mantlis.

Toomas Velmet 23.11.2012 Sirp

Tulekul novembris Mustpeade majas

Kontsert Mustpeade majas: Helin Kapten ja Mati Palm

15. novembril kell 19.00 toimub Mustpeade majas kammerkontsert, kus kauni kammermuusika saatel vürtsitavad pimedat sügisõhtut tippinterpreedid Helin Kapten ja Mati-Johannes Palm.
Kavas tulevad esitlusele teosed:
Svidrov – Portet NN, Siluet, Kak nebesa tvoi vzor, Ljubov, Zimnjaja doroga, Podjezhaja, Russkaja pesnja, Kak jablochko rumjan
Schubert – Geheimnis, Gruppe aus dem Tartarus, Das sie hier gewesen, Der stürmische morgen, Letzte Hoffnung, Mut, ballaad „Prometheus“
Verdi – Zaccaria palve ooperist „Nabucco“, Procida aaria ooperist „Sitsiilia verepulm“

Helin Kapten töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kammermuusika osakonna juhatajana. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi prof. B. Luki klaveriklassis ja Rimski-Korsakovi nim. Peterburi Konservatooriumi assistentuur-stažuuri prof. S. Vakmani ansambliklassis. On täiendanud end korrepetitsiooni alal Hamburgi Teatri ja Muusika Kõrgkoolis.
Helin on töötanud RO Estonias, Vaasa Ooperis, Jyväskylä Konservatooriumi ooperistuudios ning teinud loomingulist tööd paljude lauljatega (sh. G. Ahrens, J. Anvelt-Skarafoni, Shen-Xiang, L. Agosti, M. Lehttinen, V. Noreika) ja dirigentidega (sh. C. F. Cillario, Zheng Xiao Ying, N. Järvi, A. Volmer, T. Kapten jt). Helin Kapten on andnud meistrikursusi Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias ja Saksamaal ning olnud korrepetiitoriks paljudele noortele Eesti lauljatele, sh. Ain Anger, Rauno Elp, Aile Asszonyi, Meeli Tammu, Merle Hillep jt.
Mati Palmi esimene soolokontsert toimus 8.aprillil 1964 a. Tartu Ülikooli aulas koos Maarja Haameriga, mida peab ta oma suurema kontserttegevuse alguseks.
Tänaseks on tema kontsertrepertuaaris üle 600 kammerlaulu, oratooriumi ja ooperiaaria ning on laulnud enam kui 400 soolokontserti. Peale Eesti kontsertlavade on Mati Palm esinenud soolokavadega korduvalt paljudel maailmamainega lavadel nagu Moskva Filharmoonia Tshaikovski nim. saal, Moskva Konservatooriumi Väike Saal ja Rahmaninovi nim. Saal, Glenn Gouldi Stuudio Torontos, Peterburi Filharmoonia Suur ja Väike Saal, Savonlinna Retreti saal ning Kiievi, Riia, Minski jpt pealinnade kontserdisaalides.
Tema klaveripartneriteks on olnud Tarsina Alango, Peep Lassmann, Helin Kapten, Aleksander Maikapar (Moskva), Larissa Gergijeva (Peterburg), Charles Kipper (Toronto), Irvin Gage (USA), Renato Pastorino (Itaalia) jpt.
Esmakordselt võis Mati Palmi teatrilaval kuulda 24. oktoobril 1966 a. Hervé operetis “Mam`zelle Nitouche” leitnant Champlatreux rollis. Tema repertuaari on kogunenud üle 70 erineva ooperirolli, neist 40 peapartiid nt. Wagneri Hollandlane ja Kuningas Heinrich, Verdi Attila, Filippo ja Zaccaria ning Tshaikovski Gremin ja Rene jpt., mida on ta laulnud ka rahvusvahelistel lavadel nagu Teatro Colon Buenos Aireses, Berliini Riigiooper, Marinski teater Peterburis, Budapesti, Praha, Soome, Läti, Leedu ja teistes rahvusteatrites. Mati Palm on laulnud paljude dirigentide juhatusel nagu C.F. Cillario, N. Järvi, E. Klas, V. Gergijev, A. ja M. Jansons, F. Luisi, J-P. Saraste jpt.
Tema repertuaaris on 56 kantaati ja oratooriumit, mida peale Eesti on ta sageli esitanud ka Itaalia, Saksa, Prantsuse, Hollandi, Taani, Soome ja Venemaa lavadel.
Piletid müügil ka enne algust kohapeal.
Sissepääs alates kell 18:00.
Kestus 1 tund.
Fotoaparaat, kaamera - ei ole lubatud.
Ligipääs ratastooliga - olemas.
Täispilet 8 €, sooduspilet 4 €
Sooduspilet kehtib lapsele, õpilasele, üliõpilasele, pensionärile, invaliidile ja invaliidi saatjale koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal).
Kehtiv pilet peab olema igal kontserdi külastajal k.a. sülelapsel.
Soovitatav vanus: alates 7. eluaastast.

Estraveli Kuld-/ Plaatinumkaardi omanikule täispilet 7.20 €, sooduspilet 3.60 €.
Soodustus kehtib kõigis Piletilevi müügipunktides v.a. internetipood.
Soodustusega piletite arv kliendi kohta ei ole piiratud.

Rahva Raamatu klientidele pärast ostu saadud flaieri ettenäitamisel müügipunktis, pilet - 20%. ÜHE FLAIERIGA VÕIMALIK OSTA 1 PILET!
Ürituse lingid: http://www.interpreet.ee

EPL: Suure bassi hääl jõudis raamatu lehekülgedele

Suure bassi hääl jõudis raamatu lehekülgedele

19. september 2012 04:30

Andres Laasik

Eesti Päevaleht

Estonia teatri legendaarse ooperilaulja Mati Palmi elulooraamat 
valmis viis aastat.

Foto: Andres Putting
Eile esitleti Estonia teatri talveaias värskelt valmis saanud 
raamatut „Mati Palm: slancio della voce”, mis annab ülevaate 
suure bassi loometeest Estonia teatris ja mujal, kus ta hääl 
on kõlanud.

Raamatu on kirja pannud laulja ja laulupedagoog Allan Vurma, 
kes tõi raamatuesitlusel esile oma isiklikud kokkupuuted 
Mati Palmiga. 
„Osalesin RAM-i abikoori koori liikmena ise „Don Carlo”
etendustel ja olin koos Mati Palmiga koos laval. 
Ma olen ise näinud neid stseene, millest Mati Palm rääkis, 
kus 
Tiit Kuusik pärast etendust tänas Mati Palmi etenduse eest.”

Autori sõnul toimusid raamatus koha leidnud vestlused 
Mati Palmiga Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning 
Mati Palmi kodus Nõmmel. „Raamat koosneb vestlustest, 
arvustustest, üldse kõigest, mis on Mati Palmi kohta 
kättesaadav,” iseloomustas Allan Vurma raamatu sisu.

http://www.epl.ee/news/kultuur/suure-bassi-haal-joudis-raamatu-lehekulgedele.d?id=64985968

Allan Vurma raamatu "Mati Palm. Slancio della voce" esitlus 18.09 kell 15.00 Estonia Talveaias

Eesti Teatriliit esitleb Allan Vurma raamatut Mati Palmist.

Toimetaja Kristel Pappel Tehniline teostus Ulvi Lahesalu Kunstnik Mari Kaljuste. Trükk Tallinna Raamatutrükikoda Väljaandja Eesti Teatriliit, 2012 Raamat on ilmunud Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu toetusel. Bass-bariton Mati Palm kuulub eesti vokaalkunsti suurkujude hulka. Ta on tuntumaid Estonia teatri lauljaid nii kodu- kui välismaal, kelle repertuaar ulatub ooperirollidest oratooriumide ja kammerlauluni. Tal on arvukalt õpilasi ning sageli võib teda kohata rahvusvaheliste lauluvõistluste žüriides. Mati Palmi lauljatee Estonia solistina algas 1969. aastal. Ajavahemikku möödunud sajandi kuuekümnendatest kaheksakümnendateni on nimetatud Estonia ooperi jaoks "kuldseks", kuna trupi koosseisu kuulus mitmeid väga võimekaid lauljaid eri hääleliikidest: Tiit Kuusik, Georg Ots, Teo Maiste, Hendrik Krumm, Anu Kaal, Margarita Voites, Urve Tauts-Raudmäe, Leili Tammel, Uno Kreen, Ervin Kärvet. Noor ja andekas Mati Palm sattus kolleegide keskele, kellelt tasus mõõtu võtta. Palmi Estoniasse tuleku ajaks oli peanäitejuht Udo Väljaots, peadirigent Neeme Järvi. Kõige pikemalt on ta koostööd teinud dirigent Eri Klasiga ja lavastaja Arne Mikuga. Käesolev raamat keskendub Mati Palmi elule professionaalse muusikuna, eelkõige ooperilauljana. "Ooperikunst on minu südametunnistus, oratoorium mu armastus, kammerlaul mu hobi," on öelnud Mati Palm, kelle jaoks on vokaalkunst nii töö, maailmavaade kui ka elamise viis. Raamat on varustatud põhjalike lisadega Mati Palmi loomingu kohta. Lisainfo: Riina Viiding, Eesti Teatriliit, tel +372 513 1886 Allan Vurma, autor, tel +372 5193 5932 Mati Palm, tel +372 511 3703 Arne Mikk, lavastaja, tel +372 5623 7033
Korraldaja: Eesti Teatriliit

Ruhnu uus kirik - 100

21. juulil esines uues Ruhnu kirikus Mati Palm, orelil Piret Aidulo. Kavas: Bach, Mozart, Schubert jt.
Ruhnu kiriku juubelisuvest loe siit: http://ruhnu.ee/ruhnu-uus-kirik-100/

Ajakirjas "Muusika"

Virve Normeti lugu "Mati Palm 70" ilmus ajakirjas "Muusika" 7. juunil 2012.  

Tõeliselt suured tähistavad mitte juubelisünnipäeva, vaid juubeliaastat. Ka Mati Palmil on tänavune aasta majesteetlikult juubeliaasta, sest ei õnnitle teda ainult kolleegid, sõbrad ning austajad kodumaalt, vaid ka mitmest teisest riigist. Kaks paksu päevaraamatutäit fakte kõnelevad uskumatust hulgast esinemistest poole sajandi jooksul, millistes koosseisudes ja mis lavadel, kes dirigendipuldis ja kes partneriteks. Unikaalne materjal teatriloo ja muusikateatri uurijatele, rääkimata baasmaterjalist sellele, kes maestro Mati Palmist raamatu kirjutada võtab.

“Oma kunstnikutee alguseks pean kontserti Tartu ülikooli aulas koos Maarja Haameriga 1964. aastal. Minu teatristardiks oli leitnant Champlatreux’ osa Hervé operetis “Mamzelle Nitouche” 1966. aastal, olin siis veel IV kursuse üliõpilane. Seda osa mängisin mitukümmend korda Estonia teatris koos tolleaegsete operetistaaridega, ka Endel Pärnaga. See on tegelikult pannud aluse ka minu teatrieetikale. Teater on püha. See austus väljendus nii suhtlemises kui ka kümnetes igapäeva pisiasjades. Konservatooriumi lõputöö oli Sparafucile Verdi “Rigolettos”, nimiosas Georg Ots ja Tiit Kuusik. Need olid algusmomendid, mis sügavalt mõjusid ja ei kao kuhugi.  Edasi tulid rollid, igal aastal paar-kolm, nii on neid kokku saanud üle seitsmekümne.”
Mati Palm oma hästivalitsetud sügava bassbaritoniga on aastakümneid olnud Estonia teatri tugisammas. Ka kümnetes vokaalsümfooniliste suurvormide solistide ansamblites on ta olnud asendamatu.
“1960ndatest kuni 1990ndate aastateni ei olnud nii väga kombeks laenata soliste mujalt. Ja nad ei õigustagi alati ootusi. Neeme Järvi ja Roman Matsov said meie oma vokalistidest alati head ja töökindlad ansamblid kokku. Kuid samas olen ise olnud palju kordi  külalissolistiks välismaal.  Oratooriumides-kantaatides laulmist tuleb mul ka kokku üle poolesaja.”
Toon jutu tänasesse päeva. Väikeseks õigustuseks ütlen, et sellise faktirikkuse ees, nagu on Mati Palmi tööde-saavutuste loetelu, tunnen end abituna. Ainuüksi leksikonis  hõlmab see neli veergu imetihedat kirja! Rõhutaksin tema tööstiili juures veel üht aspekti – harjumust asjadest sportlikult mõelda. Nagu ta ütleb – esimese poole elust tegi ta tulemuslikult pärissporti, sportlaste ja ühingutega on ta seotud tänini. Küllap enesedistsipliin ja püüd “kiiremini-kõrgemale-kaugemale” on talle andnud oskuse ja jõu oma energiat jagada nii Muusikaakadeemia üliõpilaste kui ka teatritöö vahel. Ja üks eriline töölõik tema biograafias on töötamine rahvusvaheliste vokalistide konkursside žüriides. See on väga kõrgelt koteeritud kunstnike ja pedagoogide privileeg. Kokku on neid žüriisid nüüd juba 35.  Mõned näited: “Voci verdiani” Bussetos 1986, “Min On” Tokios 1987, Tšaikovski konkurss Moskvas 1990, 1998, 2000 ja 2002, Rimski-Korsakovi konkurss Peterburis 1998, 2000, 2002, Jelena Obraztsova konkurss Peterburis. Ta on olnud žürii liige kuuel Glinka-nimelisel konkursil ja paljudel lauluvõistlustel Eestis. Juubeliaastal oli ta žürii kaasesimees märtsis III rahvusvahelisel Štokolovi-nimelisel vokalistide konkursil Peterburis.
“Konkurssidel saad tuttavaks järjest uute põlvkondadega. Olen ju näinud läbi aastate areenile tulemas praeguseid suurusi, nagu Olga Borodina, Maria Guleghina ja Dmitri Hvorostovski jt. Samuti näed aastakümnete jooksul, kuidas muutuvad suundumused ja kuidas vene lauljad on nüüd kooli mõttes pilgu pööranud Saksa ja Austria poole, Itaalias käimine oli ju ammu moes. Keelekeskkonna tundmine ja tunnetamine on vene kõrgkultuuris väga olulisele kohale tõstetud. Maria teatris näiteks on saksakeelse ooperi jaoks ammu enne proovide algust palgatud coach, treener, kes teeb lauljatega kõva keeletrenni. Tegelikult on iseenesestmõistetav, et laulja kõneleb emakeelele lisaks vähemalt kolme-nelja keelt.

Juubeliaasta tõttu on mul kontsertide hulk suurem kui tava-aastal: Eestis, Venemaal ja Ukrainas. Ma olingi seadnud endale eesmärgi, et nelikümmend aastat põhikohaga teatritööd on täiesti piisav. Nüüd on raskuspunktid mujal. Veebruaris andsin Peep Lassmanniga soolokontserdi Peterburi Jaani kirikus, märtsis Moskvas, veel oli kaks esinemist Peterburis, üks neist Filharmoonia väikeses saalis konkursi avakontserdil. Samuti oli mul Harkovis rahvusvahelise Rahmaninovi ürituse raames kontsert, kus ma laulsin vene romansiklassika kõrval ka Artur ja Villem Kapi ning Mart Saare laule. Tuleb veel teisigi esinemisi.
Suutmise ja tahtega on nii, et kõigepealt see on geenidega kaasa antud ja teiseks õppeprotsessiga välja arendatud. Võrdlused teiste artistidega mobiliseerivad keskenduma: kui tema suudab, siis miks mina ei võiks suuta!”

Virve Normet

Helisevad Saaremaa orelid

Helisevad orelid sarja kontsert Kaarma kirikus 07. juulil 2012 kell 20.00. Kontsert on tasuta.
Kaasa teevad:
Nadia Kurem soprano
Mati Palm bass
Aare Tammesalu tšello
Tiit Kiik orel

Kava leiate siit.