Loe lähemalt siit.
Tuesday, April 26, 2011
Tuesday, April 19, 2011
"Attilas"- seekord paavst Leo I osas
Üllar Saaremäe lavastab Giuseppe Verdi "Attila"
18.04.2011 20:08, Toomas Šalda, Pärnu
Videolõigu leiad siit.
Endla teatri ja Promfesti koostöös jõuab sel suvel lavale Giuseppe Verdi "Attila", kus peaosas kuuleb noort valgevenelast Anatoli Siukod.
Üle aasta peetava rahvusvahelise ooperimuusika festivali Promfest kesksed sündmused on traditsiooniliselt ühe ooperi välja toomine ning Klaudia Taevi nimeline ooperilauljate konkurss. Kahel sündmusel on ka ühisosa, sest konkursi võitja saab peaosa järgmisel festivalil etenduvas ooperilavastuses.
"Attila" kuulub Giuseppe Verdi varasemasse loominguperioodi ja vägagi keerukate vokaalpartiide tõttu näeb seda laval harva.
Klaudia Taevi nimelise konkursi tunamullune võitja, Valgevene tõusev täht 23-aastane bass Anatoli Siuko aga otsustas võidust tuleneva õiguse endale ise roll valida realiseerida just hunnide kuningat Attilat kehastades.
"Nii tõsist partiid pole mul varem olnud. Seda enam, et tuleb nii noores eas esitada nii mahukat partiid. Aga me üritame ja usun, et kõik õnnestub," ütles Siuko.
Attila muusikaline juht on Erki Pehk, lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Madis Nurms ja koreograaf Oleg Titov. Kaasa teevad Kaunase riikliku muusikateatri koor ja orkester.
"Igal juhul on seda huvitavam teha kui "Traviatat" või "Carmenit". Teha midagi, mida pole tihti tehtud, see annab kindlasti interpretatsiooniliselt suuremad võimalused, vabadused. Ei ole sellist n-ö jalajälge ees," nentis Pehk.
Näitleja ja draamalavastajana tuntud Üllar Saaremäe kinnitab, et hunnide kuninga ja tema rändhõimu Mustast merest Reini jõeni ulatunud vallutusretked on ka sisult huvitav materjal. Lavastajana ootavad teda ees põnevad otsingud.
"Ma tõtt-öelda väga ei kujuta ette, mismoodi üldse ooperiartistidega sinnamaale saada, kuhu ma tahan. Need meetodid on kindlasti teistsugused. Kui ma draamanäitlejaga suudan rääkida või analüüsi teel jõuda selleni, siis eks näeb, tuleb otsida," rääkis Saaremäe.
Eestis on Attila lavale jõudnud vaid korra, 1976. aastal Estonias, kui nimiosas sai kuulda Teo Maistet ja Mati Palmi. Uuslavastuses kehastab Palm paavst Leo I-st.
"Olla Rooma paavsti rollis, seegi on mulle huvitav juba sellepärast, et ma olen ühte Rooma paavsti näinud üsna lähedalt. Nimelt Paulo VI oli Vatikani kirikus, siis mul oli võimalus teda ka seal üsna lähedalt näha," lausus Palm.
Eestis antakse juunis kokku neli etendust Pärnus ja Tallinnas ning seejärel jääb valmis produktsioon Kaunase teatri repertuaari. Ka suurem osa prooviperioodist möödub Kaunases.
18.04.2011 20:08, Toomas Šalda, Pärnu
Videolõigu leiad siit.
Endla teatri ja Promfesti koostöös jõuab sel suvel lavale Giuseppe Verdi "Attila", kus peaosas kuuleb noort valgevenelast Anatoli Siukod.
Üle aasta peetava rahvusvahelise ooperimuusika festivali Promfest kesksed sündmused on traditsiooniliselt ühe ooperi välja toomine ning Klaudia Taevi nimeline ooperilauljate konkurss. Kahel sündmusel on ka ühisosa, sest konkursi võitja saab peaosa järgmisel festivalil etenduvas ooperilavastuses.
"Attila" kuulub Giuseppe Verdi varasemasse loominguperioodi ja vägagi keerukate vokaalpartiide tõttu näeb seda laval harva.
Klaudia Taevi nimelise konkursi tunamullune võitja, Valgevene tõusev täht 23-aastane bass Anatoli Siuko aga otsustas võidust tuleneva õiguse endale ise roll valida realiseerida just hunnide kuningat Attilat kehastades.
"Nii tõsist partiid pole mul varem olnud. Seda enam, et tuleb nii noores eas esitada nii mahukat partiid. Aga me üritame ja usun, et kõik õnnestub," ütles Siuko.
Attila muusikaline juht on Erki Pehk, lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Madis Nurms ja koreograaf Oleg Titov. Kaasa teevad Kaunase riikliku muusikateatri koor ja orkester.
"Igal juhul on seda huvitavam teha kui "Traviatat" või "Carmenit". Teha midagi, mida pole tihti tehtud, see annab kindlasti interpretatsiooniliselt suuremad võimalused, vabadused. Ei ole sellist n-ö jalajälge ees," nentis Pehk.
Näitleja ja draamalavastajana tuntud Üllar Saaremäe kinnitab, et hunnide kuninga ja tema rändhõimu Mustast merest Reini jõeni ulatunud vallutusretked on ka sisult huvitav materjal. Lavastajana ootavad teda ees põnevad otsingud.
"Ma tõtt-öelda väga ei kujuta ette, mismoodi üldse ooperiartistidega sinnamaale saada, kuhu ma tahan. Need meetodid on kindlasti teistsugused. Kui ma draamanäitlejaga suudan rääkida või analüüsi teel jõuda selleni, siis eks näeb, tuleb otsida," rääkis Saaremäe.
Eestis on Attila lavale jõudnud vaid korra, 1976. aastal Estonias, kui nimiosas sai kuulda Teo Maistet ja Mati Palmi. Uuslavastuses kehastab Palm paavst Leo I-st.
"Olla Rooma paavsti rollis, seegi on mulle huvitav juba sellepärast, et ma olen ühte Rooma paavsti näinud üsna lähedalt. Nimelt Paulo VI oli Vatikani kirikus, siis mul oli võimalus teda ka seal üsna lähedalt näha," lausus Palm.
Eestis antakse juunis kokku neli etendust Pärnus ja Tallinnas ning seejärel jääb valmis produktsioon Kaunase teatri repertuaari. Ka suurem osa prooviperioodist möödub Kaunases.
Tuesday, March 8, 2011
Esimene kogemus animafilmi dubleerimisel
Äsja kinolinale jõudnud animafilmis Rango on ühele tegelaskujule (Linnapea) andnud oma hääle ka Mati Palm.
Rango" on üks omanäolise huumorimeelega animakomöödia, mille lavastajaks Gore Verbinski ("Kariibi mere piraadid") ning mille tegelased räägivad ka sulaselges eesti keeles. Dublaazhi lavastajaks on Peeter Urbla. Eestikeelses versioonis annavad tegelaskujudele oma hääled teiste seas Märt Avandi (Rango), Elina Pähklimägi, Mati Palm, Egon Nuter, Indrek Ojari, Tõnu Aav, Aleksander Eelmaa, Andrus Vaarik, Tõnu Oja, Raivo E. Tamm, Väino Aren, Andres Ots, Mart Toome, Tarmo Männard, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Marilyn Jurman, Jaan Rekkor ja paljud teised. Dublaazhirezhii Peeter Urbla, laulude rezhii Jakko Maltis, tõlge Mihkel Mõisnik, dublaazhi toimetaja ja produtsent Tiina Andreas, eestikeelne versioon valmis stuudios FILM AUDIO.
Häid filmielamusi!
Rango" on üks omanäolise huumorimeelega animakomöödia, mille lavastajaks Gore Verbinski ("Kariibi mere piraadid") ning mille tegelased räägivad ka sulaselges eesti keeles. Dublaazhi lavastajaks on Peeter Urbla. Eestikeelses versioonis annavad tegelaskujudele oma hääled teiste seas Märt Avandi (Rango), Elina Pähklimägi, Mati Palm, Egon Nuter, Indrek Ojari, Tõnu Aav, Aleksander Eelmaa, Andrus Vaarik, Tõnu Oja, Raivo E. Tamm, Väino Aren, Andres Ots, Mart Toome, Tarmo Männard, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Marilyn Jurman, Jaan Rekkor ja paljud teised. Dublaazhirezhii Peeter Urbla, laulude rezhii Jakko Maltis, tõlge Mihkel Mõisnik, dublaazhi toimetaja ja produtsent Tiina Andreas, eestikeelne versioon valmis stuudios FILM AUDIO.
Häid filmielamusi!
Tuesday, January 11, 2011
Margarita Voites and Mati Palm in "Il turco in Italia"
Meenutused möödunud aegadest on ka tee youtube'i leidnud...
Sunday, December 19, 2010
Tuesday, November 9, 2010
Heategevuskampaania Oisu Perekodule minibussi soetamiseks
Sarja viies kontsert toimub vastrenoveeritud Laupa mõisakoolis
18. detsembril. Kontserdi avaosas esinevad Türi Kultuurimaja artistid, kontserdi peaesineja on Eesti väljapaistvamaid lauljaid Mati Palm. Laupa kontserdil saadab Mati Palmi klaveril pianist Katrin Paat, esitamisele tuleb muusikat igale maitsele. Nii on kavas esitada teoseid klassikalise laulukunsti ajaloost meilt ja mujalt, aga ka rahva seas armastatud laule Itaalia ja Eesti helioojatelt, näiteks „Saaremaa valss“, „Armurõõm“ jt. Kontsert algab kell 15. Kontserti juhatab Kaarel Aluoja. Loe lähemalt Türi Rahvalehest.
Loe täpsemalt Oisu Perekodust siit ja siit.
18. detsembril. Kontserdi avaosas esinevad Türi Kultuurimaja artistid, kontserdi peaesineja on Eesti väljapaistvamaid lauljaid Mati Palm. Laupa kontserdil saadab Mati Palmi klaveril pianist Katrin Paat, esitamisele tuleb muusikat igale maitsele. Nii on kavas esitada teoseid klassikalise laulukunsti ajaloost meilt ja mujalt, aga ka rahva seas armastatud laule Itaalia ja Eesti helioojatelt, näiteks „Saaremaa valss“, „Armurõõm“ jt. Kontsert algab kell 15. Kontserti juhatab Kaarel Aluoja. Loe lähemalt Türi Rahvalehest.
Loe täpsemalt Oisu Perekodust siit ja siit.
Monday, November 1, 2010
Tundlikud hetked helides
„Pjotr Tšaikovski 170”: Mati Palm (bass) ja Maria Veretenina (sopran), klaveril Tarmo Eespere ja Piia Paemurru 16. X Matkamaja saalis.
Laupäeval anti Tallinnas Pjotr Tšaikovski 170. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, kus tuntud vene helilooja vokaalloomingut esitasid Eesti kõigi aegade tuntuim bass Mati Palm ning mitmeid laulukonkursse ja preemiaid võitnud noor lauljatar Maria Veretenina. Kontserdipaika kaunistasid Oleg Võssotski maalid. Tšaikovski (1840–1893) on maailmas üks tuntumaid ja populaarsemaid heliloojaid. Tema loomingule on omane romantiliselt kirglik igatsus, lüürilisus ja fataalne dramatism. Tšaikovski romansid on kui hetkemeeleolud helides, tunnete põlemine mažoorses eufoorias või saatuslikud-dramaatilised tundehetked minoorses kõlapildis. Tema laulud on voogavad minajutustused, kirglikud läbielamised, mis esitavad lauljatele kõrgeid draamakunsti ja vokaaltehnilisi nõudeid.
Mati Palm ja Tarmo Eespere alustasid kontserti tuntud romansiga „Kesk voogavat balli”. Sooja ja pehme tämbriga bassihääl viis kuulajad otsekohe Tšaikovski emotsionaalsesse tundemaailma. Laulja suurepärane vene keele valdamine tõi kuulajateni iga sõna ja mõttevarjundi. Minoorse koloriidiga „Jälle nii üksinda ma” kõlas taas kauni ja ühtlase legato’ga. Laulja ja pianisti aastatepikkune suurepärane koostöö on tunnetatav igas laulus. Erilise tundehetke lõi publikule romanss „Vaid see, kes tundnud on”. Gremini aaria ooperist „Jevgeni Onegin” täitis suurejooneliselt kogu saali. Kahtlemata on Gremin üks Palmi paljuesitatud rolle ja bel canto põhimõtetele tuginev laulukool andis selles ettekandes suurepärase tulemuse.
Maria Veretenina ja Piia Paemurru esitasid nimitegelase aaria ooperist „Jolanthe” ja Tatjana kirjastseeni ooperist „Jevgeni Onegin”. Noor ja kaunis solist laulis mõlemad aariad suure emotsionaalsusega ja pani kuulajad kaasa elama kangelannade hingelistele läbielamistele. Paemurru on energiline ja kindel lavapartner, täpne nüanssides ja tähelepanelik laulja tundevarjundite toetaja. Tatjana kirjastseen on kui väike lavastus, pakkudes publikule nii muusikalist kui ka visuaalset vaatemängu. Kahtlemata sobib Tatjana roll Vereteninale väga. Ning kui noor sopran saaks edaspidi kõrges registris kindlust juurde, et kõla dramaatilistes kulminatsioonides ei väheneks, laieneksid tema võimalused repertuaarivalikul veelgi. Romanss „Hirmus hetk” helilooja enese tekstile kõlas Palmilt kui jutustus vabas ja ühtlases legato’s. Kontrastsena mõjus romanss „Jällenägemine”, kus emotsionaalse pinge tõus loo lõpus kutsus esile publiku braavohüüded. Laulja ja kontsertmeistri väga hea ansamblitunnetus avaldus lauludes „Meeletud ööd” ja „Don Juani serenaad”. Veretenina kauni häälekasutusega esituses kõlasid veel „Hällilaul”, „Kas ma olin rohukene põllul” ja „Oleksin ma teadnud”, lustakas „Pimpinella” pani lauljatari publiku heameeleks tantsu keerutama. Veretenina on kahtlemata väga lavaline ja särav sopran.
Romantiline ja emotsionaalselt vaheldusrikas kontsert pälvis rohkearvuliselt publikult tormilise ja kestva aplausi.
Vaike Kiik-Salupere 22.10.2010 SIRP
Laupäeval anti Tallinnas Pjotr Tšaikovski 170. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, kus tuntud vene helilooja vokaalloomingut esitasid Eesti kõigi aegade tuntuim bass Mati Palm ning mitmeid laulukonkursse ja preemiaid võitnud noor lauljatar Maria Veretenina. Kontserdipaika kaunistasid Oleg Võssotski maalid. Tšaikovski (1840–1893) on maailmas üks tuntumaid ja populaarsemaid heliloojaid. Tema loomingule on omane romantiliselt kirglik igatsus, lüürilisus ja fataalne dramatism. Tšaikovski romansid on kui hetkemeeleolud helides, tunnete põlemine mažoorses eufoorias või saatuslikud-dramaatilised tundehetked minoorses kõlapildis. Tema laulud on voogavad minajutustused, kirglikud läbielamised, mis esitavad lauljatele kõrgeid draamakunsti ja vokaaltehnilisi nõudeid.
Mati Palm ja Tarmo Eespere alustasid kontserti tuntud romansiga „Kesk voogavat balli”. Sooja ja pehme tämbriga bassihääl viis kuulajad otsekohe Tšaikovski emotsionaalsesse tundemaailma. Laulja suurepärane vene keele valdamine tõi kuulajateni iga sõna ja mõttevarjundi. Minoorse koloriidiga „Jälle nii üksinda ma” kõlas taas kauni ja ühtlase legato’ga. Laulja ja pianisti aastatepikkune suurepärane koostöö on tunnetatav igas laulus. Erilise tundehetke lõi publikule romanss „Vaid see, kes tundnud on”. Gremini aaria ooperist „Jevgeni Onegin” täitis suurejooneliselt kogu saali. Kahtlemata on Gremin üks Palmi paljuesitatud rolle ja bel canto põhimõtetele tuginev laulukool andis selles ettekandes suurepärase tulemuse.
Maria Veretenina ja Piia Paemurru esitasid nimitegelase aaria ooperist „Jolanthe” ja Tatjana kirjastseeni ooperist „Jevgeni Onegin”. Noor ja kaunis solist laulis mõlemad aariad suure emotsionaalsusega ja pani kuulajad kaasa elama kangelannade hingelistele läbielamistele. Paemurru on energiline ja kindel lavapartner, täpne nüanssides ja tähelepanelik laulja tundevarjundite toetaja. Tatjana kirjastseen on kui väike lavastus, pakkudes publikule nii muusikalist kui ka visuaalset vaatemängu. Kahtlemata sobib Tatjana roll Vereteninale väga. Ning kui noor sopran saaks edaspidi kõrges registris kindlust juurde, et kõla dramaatilistes kulminatsioonides ei väheneks, laieneksid tema võimalused repertuaarivalikul veelgi. Romanss „Hirmus hetk” helilooja enese tekstile kõlas Palmilt kui jutustus vabas ja ühtlases legato’s. Kontrastsena mõjus romanss „Jällenägemine”, kus emotsionaalse pinge tõus loo lõpus kutsus esile publiku braavohüüded. Laulja ja kontsertmeistri väga hea ansamblitunnetus avaldus lauludes „Meeletud ööd” ja „Don Juani serenaad”. Veretenina kauni häälekasutusega esituses kõlasid veel „Hällilaul”, „Kas ma olin rohukene põllul” ja „Oleksin ma teadnud”, lustakas „Pimpinella” pani lauljatari publiku heameeleks tantsu keerutama. Veretenina on kahtlemata väga lavaline ja särav sopran.
Romantiline ja emotsionaalselt vaheldusrikas kontsert pälvis rohkearvuliselt publikult tormilise ja kestva aplausi.
Vaike Kiik-Salupere 22.10.2010 SIRP
Monday, October 11, 2010
Thursday, September 9, 2010
Laulja Mati Palm oli konkursižüriis ja esines Venemaal
Muusikaakadeemia professor ja laulja bassbariton Mati Palm oli kutsutud Fjodor Šaljapini konkursi žüriisse, esinedes seal ja ka Sergei Rahmaninovi muuseumis Venemaal.
Vene linn Pljoss tähistas oma 600. aastapäeva Fjodor Šaljapini nimelise esmakordse lauljate konkursiga "Hääled Pljossi kohal", kus žüriisse oli kutsutud ka Mati Palm Eestist.
Kõrgetasemelises rahvusvahelises žüriis, mida juhtis legendaarne vene bass Jevgeni Nesterenko, olid veel tuntud lauljad-pedagoogid Virgilijus Noreika Leedust, Peter Katona Suurbritanniast, Go Shuzhen Hiinast ja Sergio Segalini Itaaliast.
Osalejaid oli 11 riigist, 10 tuhande dollarise preemiaga võitis esikoha Moskva tenor Pavel Kolgatin. Lõppkontserdil ja autasustamisel Pljossi vabaõhulaval esinesid konkursi laureaatide kõrval ka žüriiliikmed Virgilijus Noreika ja Mati Palm. Viimane esitas "Varjaagi külalise laulu"
Rimski-Korsakovi ooperist "Sadko".
Seejärel toimus laureaatide kontsert Ivanovo Kunstimuuseumis, kus taas laulis ka Mati Palm, esitades Basilio aaria Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja".
Mati Palm esines veel Irina Arhipova mälestuskontserdil, mis korraldati Sergei Rahmaninovi muuseumis Ivanovkas Tambovi oblastis. Ta laulis orkestri saatel Viktor Kulikovi juhatusel Gremini aaria Tšaikovski "Jevgeni Oneginist", "Vana mustlase laulu" Rahmaninovi ooperist "Aleko" ning Rahmaninovi romansid "Uni" ja "Kõik võttis minult..." Galakontserdil astusid noorte solistide kõrval üles lisaks Mati Palmile ka veel vanameistrid Mauro Augustini Itaaliast ja Vladislav Pjavko Venemaalt.
Priit Kuusk
Vene linn Pljoss tähistas oma 600. aastapäeva Fjodor Šaljapini nimelise esmakordse lauljate konkursiga "Hääled Pljossi kohal", kus žüriisse oli kutsutud ka Mati Palm Eestist.
Kõrgetasemelises rahvusvahelises žüriis, mida juhtis legendaarne vene bass Jevgeni Nesterenko, olid veel tuntud lauljad-pedagoogid Virgilijus Noreika Leedust, Peter Katona Suurbritanniast, Go Shuzhen Hiinast ja Sergio Segalini Itaaliast.
Osalejaid oli 11 riigist, 10 tuhande dollarise preemiaga võitis esikoha Moskva tenor Pavel Kolgatin. Lõppkontserdil ja autasustamisel Pljossi vabaõhulaval esinesid konkursi laureaatide kõrval ka žüriiliikmed Virgilijus Noreika ja Mati Palm. Viimane esitas "Varjaagi külalise laulu"
Rimski-Korsakovi ooperist "Sadko".
Seejärel toimus laureaatide kontsert Ivanovo Kunstimuuseumis, kus taas laulis ka Mati Palm, esitades Basilio aaria Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja".
Mati Palm esines veel Irina Arhipova mälestuskontserdil, mis korraldati Sergei Rahmaninovi muuseumis Ivanovkas Tambovi oblastis. Ta laulis orkestri saatel Viktor Kulikovi juhatusel Gremini aaria Tšaikovski "Jevgeni Oneginist", "Vana mustlase laulu" Rahmaninovi ooperist "Aleko" ning Rahmaninovi romansid "Uni" ja "Kõik võttis minult..." Galakontserdil astusid noorte solistide kõrval üles lisaks Mati Palmile ka veel vanameistrid Mauro Augustini Itaaliast ja Vladislav Pjavko Venemaalt.
Priit Kuusk
Monday, April 26, 2010
Muusikaõhtu Kaarli kirikus 4.5 kl 17.30
4. mail toimub Kaarli kirikus muusikaõhtu, kus esinevad professor Mati Palm ja tema lauluklassi üliõpilased: Pavlo Balakin (Ukraina), Roman Chervinko, (Ukraina), Grigori Seliverstov (Eesti), Ivo Onton (Eesti), Aleksandr Peljovin (Eesti), Jie Yin (Hiina).
Orelil Piret Aidulo.
Kavas: Bach, Händel, Mozart jt.
Algus kell 17.30.
Orelil Piret Aidulo.
Kavas: Bach, Händel, Mozart jt.
Algus kell 17.30.
Subscribe to:
Posts (Atom)
